See habras elu

2020

• 28 min
• Dokumentaal

Chaaria on viie tuhande elanikuga küla Keenias, Meru maakonnas. Itaaliast pärit arst Beppe Gaido hakkas sinna 1998. aastal haiglat rajama. Cottolengo Chaaria Hospital on selle katoliiklaste rajatud ja töös hoitud haigla nimi. Beppe on hariduselt infektsionist, aga Chaaria haigla tegi temast ka günekoloogi, kirurgi ja ortopeedi. On Jõulude ootus, on mangode valmimise aeg. Lapsed ronivad puude otsa, et magusaid vilju kätte saada, pudenevad alla ja murravad oma luid. Jõulud toovad haiglasse alati palju lisatööd. Ka FGM-i, tüdrukute suguelundite sandistamise lõikusi tehakse enam Jõulude ajal. Beppe on valmis verejookse sulgema, laste luid kokku lappima, keisrilõikeid tegema. Jõuluootusel on Chaarias mitu nägu, sellesse mahub sündi, elu ja surma. Haigla surnuaed on väike. On paratamatu, et inimesed maetakse ühishauda. Pinnas võimaldab hauad kaevata kahekümne meetri sügavuseks. Maetakse kihtidena, mille vahele visatakse mulda. On öö, on matused. Mehed toovad haua kõrvale kaks linatäit karbikesi ja riidekompse. Vend Giancarlo loeb palve. Karbid ja kompsud vistakse hauda. Loen looteid ja lapsi. Nelikümmend üks tuleb kokku. Režissöör, operaator, produtsent Vahur Laiapea. Monteerija Urmas Sepp. Muusika Jaak Lutsoja. Tootis filmistuudio Ikoon.